Reisijutud: Hong Kong – sillad, sillad, sillad
Jalutades ringi linnas, mis on väiksem kui Eesti aga kus elab 8 korda rohkem inimesi, tekib vahepeal filmilik tunne. Kõrged majad, palju inimesi ja kirjad mida lugeda ei oska meenutavad niivõrd palju Aasia filme või filmist nähtud New Yorkis asuvat Chinatowni. Kõige lisaks on veel liiklus ka tagurpidi ja reisi esimestel päevadel tuleb olla eriti ettevaatlik, et mitte auto ette astuda. Õnneks on neil pea igal tänavanurgal kiri ja nooleke, et kuhu poole vaatama peab.
Jala ringi liikudes avastasin päris kiiresti, et oma ruumipuuduse tõttu on nad päris tihti viinud jalakäijad teisele tasandile. Väga palju on jalakäijatele mõeldud sildu üle mitmerealiste (tihti 6-8) sõiduteede. Alati pole need mitte niisama sillad, vaid kõnniteede rägastik õhus, kus on tegelikult võimalik ka ära eksida. Ühel päeval õnnestus mul endalgi õigelt rajalt kõrvale kalduda ja tegin seetõttu umbes viieteist minutilise ringi. Ja seda nö teisel tasandil ehk ekslesin pilvelõhkujate vahel mööda sildu. See oli tegelikult omaette põnev ka, sest ei oodanud sellist labürinti.
Teiseks armastavad nad pikki treppe ja eskalaatoreid. Meie mõistes on tegemist päris mägise linnaga, kus on kohati väga järsud ja pikad tõusud. Nendest üles saamiseks on mõnda kohta paigutatud lausa eskalaatorid, mis sind siis mugavalt üles sõidutavad. Õnneks on kõrval ka trepp, nii et kes soovib trepijooksu teha, siis on selleks kõik võimalused loodud. Soojemal päeval kasutasin ise ka neid eskalaatoreid, sest mõned tõusud on tõesti pikad ja üles minek võrdub juba päris korraliku trenniga.
Majade vahele on kohalikud ka veidi rohelist ära mahutanud. Kes eriti hoolega otsib saab ka Trazani elustiili järgi proovida. Iseasi muidugi, kas sellist käitumist tolereeritakse. Ise ei hakanud katsetama.
Kõige lõpuks veel ports pilte, näitamaks kui mitmel tasandil seal elu käib. Kliki väiksel pildil, et suurelt vaadata!
